Sisestatud tarindid lepingute tekstimoodustusvõttena

Riina Reinsalu

Abstract


Töövõtu- ja käsunduslepingute keeleanalüüs näitab, et lepingute lausestruktuur on võrdlemisi lihtsakoeline: tekst koosneb peamiselt lihtlausetest ja lihtsa ülesehitusega (enamasti esimese astme kõrvallausetega) liitlausetest. Ent ometigi on lepingute keelekasutus raskepärane. Kuna keerukaid lauseskeeme rakendatakse lepingutes harva, püütakse vajaminevat teavet edasi anda mitmesuguste sisestatud tarinditega. Infiniit- ja partitsiiptarindite, nominalisatsioonide, adverbialisatsioonide ja predikaadita tarindite rohkus, kombineerituna kantseliitliku väljendusviisiga, muudab laused kohmakaks ja raskesti mõistetavaks. Teisalt aga täidavad need tarindid tekstimoodustuse seisukohalt lepingutes kindlaid funktsioone, milles peegeldub lepingu kui žanri olemus.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.15


Keywords


žanr, žanrianalüüs, õiguskeel, eesti keel

Full Text:

PDF

References


Argus, Reili 2005. Kui sõna ei tähenda, vaid ainult teeb. – Õpetajate Leht, 25. nov, nr 42.

Askehave, Inger; Swales, John 2001. Genre identification and communicative purpose: A problem and possible solution. – Applied Linguistics, 22 (2), 195–212. http://dx.doi.org/10.1093/applin/22.2.195

Bhatia, Vijai Kumar 1993. Analysing Genre: Language Use in Professional Settings. New York: Longman.

Fairclough, Norman 2003. Analysing Discourse: Textual Analysis for Social Research. London, New York: Routledge.

Kasik, Reet 2002. Uudiste süntaks. – Renate Pajusalu, Tiit Hennoste (Toim.). Tähendusepüüdja. Pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kasik, Reet 2006. Nominaliseeritud protsessi agent meediauudistes. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 51 (2005), 21–37.

Kasik, Reet 2008. Infojaotus uudistekstides: partitsiiptarindid. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 53 (2007), 48–63.

Mandra, Katrin 2007. Deontiline modaalsus eri tekstiliikides. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/2866 (03.03.2013).

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Reinsalu, Riina 2011. Leping tekstiliigina: žanristruktuur. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 7, 215–229. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.13

Reinsalu, Riina 2012. Lepingute lausestruktuur. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 57 (2011), 218–234. http://dx.doi.org/10.3176/esa57.10

Swales, John 1990. Genre Analysis: English in Academic and Research Settings. Cambridge: Cambridge University Press.

Zhu, Yunxia 2000. Building knowledge structures in teaching cross-cultural sales genres. – Business Communication Quarterly, 63 (4), 49–68. http://dx.doi.org/10.1177/108056990006300405

Uuspõld, Ellen 2001. des- ja mata-vormide kaassõnastumine ja eesti komareeglid. – Reet Kasik (Toim.). Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17. Tartu: 306–321.




DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.15

Refbacks

  • There are currently no refbacks.


Copyright (c) 2013 Riina Reinsalu

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International License.

ISSN 1736-2563 (print)
ISSN 2228-0677 (online)
DOI 10.5128/ERYa.1736-2563