Acquisition of motion in L2 Estonian

Abstract

This study focuses on the acquisition of Motion in Estonian by native English speakers. The aim was to determine how English learners of Estonian are influenced by their first language (L1) when describing Motion events in Estonian as their second language (L2). Prior studies have claimed that people develop certain ways of thinking for speaking when learning their first language which affect the acquisition of other languages (e.g. Slobin 1996, Pool, Pajusalu 2012 i.a.). In order to find out how native English speakers are influenced by their L1 when acquiring Motion in Estonian, an experiment was implemented on 22 participants (11 native English speakers and 11 native Estonian speakers) in which they were asked to write a short narrative in Estonian based on a picture book by Mayer (1969). The Motion events found in the narratives were analysed one by one. The findings suggest that L1 thinking patterns influence the intermediate learners more than the advanced or beginner learners, thus partly supporting the findings of Cadierno and Ruiz (2006) who reached a similar conclusion.

Liikumissündmuste omandamine eesti keeles teise keelena

Käesoleva artikli eesmärgiks oli selgitada välja, kas ja kuidas mõjutab inglise keelt emakeelena kõnelevate inimeste esimene keel liikumissündmuste väljendamist eesti keeles. Talmy (2000) teooriale toetudes võib väita, et nimetatud keeled on tüpoloogiliselt sarnased, st satelliidikeeled, milles liikumisteed väljendatakse verbisatelliitide abil. Kasutatavad verbisatelliidid erinevad neis keeltes aga oluliselt: eesti keeles kasutatakse liikumistee väljendamiseks käändelõppe ning tagasõnu, inglise keeles peamiselt eessõnu. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi eksperiment 11 inglise keelt emakeelena kõneleva isikuga, mille käigus paluti neil kirjutada lühike eestikeelne tekst Mayer’i (1969) “Frog, where are you?” piltide põhjal.

Töö tulemused toetavad püstitatud hüpoteesi: inglise emakeelega eesti keele õppijad eksivad liikumissündmusi kirjeldades sageli selliste keeleliste elementide kasutamisel, mis ei ole omased nende esimesele keelele (näiteks käändelõpud ning tagasõnad). Ootuspäraselt esines kõige enam nimetatud eksimusi algajate grupis ning kõige vähem edasijõudnute grupis. Liikumissündmuste analüüsi tulemusena võib väita, et alg- ja edasijõudnute tasemel esineb emakeele mõjutustega vigu kõige vähem ning kesktasemel kõige enam. Edasijõudnute tasemel eesti keele õppijad teevad vähe emakeele mõjutustega vigu, kuna tunnevad piisavalt hästi eesti keele grammatikareegleid ning liikumissündmuste väljendamiseks kasutatavaid konstruktsioone. Algtasemel eesti keele õppijad aga ei ole veel piisavalt hästi vajalike konstruktsioonide kasutamisreeglitega kursis, mistõttu on neil keeruline leida ka ühenduskohti oma emakeelega. Seega tekib vähe selliseid eksimusi, mida saaks seostada inglise keele reeglite eesti keelde mugandamisega. Kesktasemel eesti keele õppijate narratiivides leidus esimese keele mõjutustega vigu kõige enam, kuna selle grupi esindajad tundsid juba piisavalt hästi käändelõppude ja tagasõna konstrukstioonide moodutamise reegleid, et neid oma emakeele vastavate elementidega seostada. Siiski jäid nad tihti hätta nende reeglite õige kasutamisega, mistõttu püüdsid oma emakeeles kasutatavaid keelelisi vahendeid eesti keelega kohandada.