|
|
|
KONVERENTS 2010 9. rakenduslingvistika "tuhapilve" kevadkonverents
KOMMUNIKATSIOONI MOODUSED JA KEELED
Modes and Languages of Communication
22.-23. aprill 2010, Tallinn
Konverentsi keskmes on tekstiruumi suurte muudatuste ajal valitud keelesuhtluse kanalid ja neile omaste tekstide erijooned. Oodatakse ka ettekandeid muude suhtlusviiside ja -kanalite, sh multimodaalse suhtluse alalt.
KUTSUTUD ESINEJAD:
Minna-Riitta Luukka (Jyväskylä ülikool) – Finnish teenagers in the media landscape–Literacy practices in school and in out-of-school contexts
(23. aprill 10.00–11.00, Tallinna Ülikool, ruum M-134)
Gunther Kressi (Londoni Ülikool, semiootika ja hariduse professor) ETTEKANNE JA AVALIK LOENG jäävad ära Islandi tuhapilvedest põhjustatud olukorra tõttu. Vabandame!
LAPSEKEELE TÖÖPAJA PLENAARIUM:
Marilyn Vihman (Yorki Ülikool) – The origins of phonological system: A constructivist and developmental view
(22.04.2010 kell 11.45, Eesti Keele Instituut)
Palume jälgida ka muudatusi kavas (võõbatud tuhkhalliga)!
Gunther Kress on maailmakuulus ja interdistsiplinaarselt üha enam tsiteeritud teadlane, tuntud semiootika, diskursuseuurimuse, tekstilingvistika, reklaami, kommunikatsiooni, kasvatusteaduste, aga ka disaini jm teadusaladel.
Gunther Kressi raamatuid:
▪ „Multimodality: a social semiotic approach to contemporary communication“ (Routledge, 2007),
▪ „Reading images: the grammar of visual design“ (Routledge, 2004, koostöös Theo van Leeuweniga),
▪ „Social semiotics“ (Cambridge, Polity Press, 1999, koostöös Robert Hodge’iga ).
Meediumid on sulanemas: trükiajakirjandus kolib silmnähtavalt internetti; telefon on muutunud võrguarvutiks, kus saab kasutada näiteks õigekeelsusallikaid ja sõnastikke; telefon on ka kaamera, mis on olemuselt arvuti – nagu ka külmkapp, mis annab tekstilist infot jne. Nii tekivad ja sulanevad ka ˛anrid. Kõik see ei saa jätta mõju avaldamata keelele tervikuna ega keelte omandamisele/õppimisele. Vt ka Sirbi intervjuud Katrin Kerniga (dets 2009), kes muuhulgas kõneleb ühest peaesinejast Gunther Kressist.
Konverentsile on oodatud kultuuri ja kultuuridevahelise suhtluse, ajakirjanduse, avaliku- ja töösuhtluse, eri eas inimeste õpetamise, keeleõpetuse, tõlkimise jm alade asjatundjad – nii teadlased kui ka praktikud –, keda kommunikatsiooni mooduste, ˛anrite, tekstide või loomuliku ja muu keele ning keelekasutuse muutused huvitavad.
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.
TÖÖPAJAD:
▪ Lapsekeele tööpaja (22. aprill), kontakt Reili Argus (Tallinna Ülikool).
▪ Sotsiolingvistika tööpaja (23. aprill), kontakt Anna Verschik (Tallinna Ülikool).
TÄHTSAD KUUPÄEVAD:
27. veebr – ettepanekud tööpajade korraldamiseks
23. märts – ettekannete teesid (pikkus kuni 1800 tähemärki, k.a (põhi)kirjandus) e-postiga aadressil ery@eki.ee
6. aprill – vastus ettekannete vastuvõtmise kohta
Konverents on prii kõigile asjast huvitatuile!
Konverentsi korraldajad
Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Tallinna Ülikool, Eesti Keele Instituut
Konverentsi korraldamist on toetanud
Haridus- ja Teadusministeerium (Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu), Tallinna Ülikool ja Eesti Keele Instituut
Info: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ)
1. RINGKIRI:
Uue meedia kanalid ja üleilmastumine on suhteliselt lühikese ajaga tugevasti muutnud keelelise suhtluse mooduseid ja tekstide esitusviise.
▪ Juba täiskasvanud põlvkond on kasvanud mitmekeelses keskkonnas (reisimine, satelliittelevisioon, võrgusuhtlus), mis teisendab emakeele mõistet ja soodustab keelte segunemist;
▪ tõlkimine on muutunud igapäevaelu osaks ja väga mitmekülgseks erialaks;
▪ kasvanud on tekstide interaktiivsus (otsesaated ja ajakirjanduse jm võrgukeskkonnad oma kommenteerimisvõimalustega);
▪ tekkinud on kirjalik sünkroonsuhtlus (foorumid, jututoad jm, mis on muutumas uueks avaliku arvamuse kanaliks);
▪ tekkinud on hüpertekstid, mida vastuvõtja linke valides ja eirates ise kujundab;
▪ (keelelised) tekstid on üldiselt lühenenud, visuaali osatähtsus kasvanud;
▪ häälikkirja ilmestavad mõistekirjaga sarnased sümbolid;
▪ kirjavahetuse laad on teisenenud (väga vaba meilisuhtlus isiklikus sfääris ning tavapärasest erinev e-kirjavahetus avalikus ja töösfääris);
▪ visuaali kõrval kasvab sidumata teksti osatähtsus (rippmenüüd, illustratsioonid, telekanalite produktsioon ja kättesaadavus);
▪ on tekkinud palju uusi ˛anreid (mobiili˛anrid, videokonverentsid, reality show’d jm dokumentalistika, blogid, kirjutamist ja suulist esitust kombineeriv skaipimine, kõnepost vm);
▪ reklaami kanalid, moodused ja hulk kasvavad; reklaam sulaneb muude suhtlusvaldkondade ja tekstidega;
▪ Eesti avaliku, töö ja haridussfääri ametlik ideoloogia, õigus ja haldus on EL astudes muutunud, muutes meie avalikku leksikat; samal ajal on suuri muutusi EL-s endas
jne.
Peateema kõrval on teretulnud ettekanded ka teistest rakenduslingvistika valdkondadest.
|
|
|
|
|
|
