Nagu maailm on elukõlblik tänu looduse liigirikkusele, võidab  inimkond keelterikkusest, mitmekesistades ka teadusliku mõtlemise malle ning luues kõigekülgset teadmust. Mõtlemisvahendina täpselt ja otstarbekalt toimiv keel paneb tõhusalt toimima iga tegevusala. Vaja on küll vallata võõrkeeli, ometi unustamata eesti keelt, mis on iga eestlase enesetaju alus ja rahvusetaju tuum. Täppis-eestikeelsus kõrghariduses ja teaduses tagab eesti rahva, […]

Rahvuskeelne haridus- ja kultuuriruum saab avatud maailmas areneda nii, et omakeelset kõrgharidust pakutakse iga eriala kõigil õppeastmeil. Selleks on vaja emakeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning teadustulemuste üllitisi: artikleid ja monograafiaid. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Parim viis seda saavutada on riigi- või rahvuskeelne kõrgharidus, millega tagada haritlaskonna täppis-emakeelsus. TLÜ teaduskeelekeskus […]

Peep Nemvalts (koostaja, toimetaja). Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas. – Acta Universitatis Tallinnensis. TLÜ teaduskeele-keskuse köide 2. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus 2020, 270 lk. ISBN 978-9985-58-888-8 Kogumikus mõtestavad mitme ülikooli loodus-, reaal-, ühiskonna- ja humanitaarteadlased eesti keele rolli teaduses ja kõrghariduses. Mil moel võivad keele hääbumist põhjustada tähtsusetuna näivad nihked? Kui mitut keelt kasutasid varauusaja teadlased? […]