Konverents 2026 / Conference 2026

2024. aastal algas Eestis 2030. aastani kestev haridusreform, mille eesmärk on üle minna eestikeelsele haridusele. Reformiga püütakse tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele, toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ning tugevdada Eesti kultuurilist ja kodanikuidentiteeti. Samas toob haridusreform koos valitseva geopoliitilise olukorraga esile ka kiireloomulised küsimused mitmekeelsusest, lõimumisest ja kaasavast haridusest.

Samavõrd murrangulised on tehisintellekti, eriti suurte keelemudelite edusammud, mis on hakanud keeleuurimist, aga ka keeleõppe praktikaid ümber kujundama. Tehisintellekt mõjutab kõiki keeleteaduse valdkondi – korpuslingvistikast sotsiolingvistikani, tõlketeadusest arvutuslingvistikani –, tõstatades uusi teoreetilisi, metodoloogilisi ja eetilisi küsimusi.

Kevadkonverentsi (plenaar)ettekannetes keskendume keeleõppe eri tahkudele ning keeleuurimisele tehnoloogilise innovatsiooni valguses. Konverentsile on oodatud kõik keelehuvilised arutlema ja mõtisklema selle üle, kuidas keel(eõppe) ja keele uurimine praeguses kiiresti muutuvas maailmas areneb ja teiseneb.

Ootame ettekandeid ja postreid, mis käsitlevad neid teemasid eri valdkondades:

• korpuslingvistika ja keeletehnoloogia
• keeleõpe ja keeleomandamine (sh üleminek eestikeelsele haridusele)
• keelemudelid ja keele modelleerimine
• globaliseerumine, mitmekeelsus ja mitmekultuurilisus
• leksikograafia ja leksikoloogia
• tõlkimine
• keelekorraldus ja keelepoliitika
• ametisuhtlus
• meediakeel ja avalik suhtlus
• sotsiolingvistika ja psühholingvistika
• kultuuriline antropoloogia
• kognitiivteadused
• jne

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

In 2024, Estonia launched an education reform that will continue until 2030, aiming to transition to Estonian-language education. The reform seeks to ensure equal access to quality education, foster social cohesion, and strengthen Estonia’s cultural and civic identity. At the same time, together with the prevailing geopolitical situation, it also highlights urgent questions of multilingualism, integration, and inclusive education.

Equally transformative are recent advances in artificial intelligence, particularly in large language models, which have begun reshaping both linguistic research and language learning practices. Artificial intelligence impacts all fields of linguistics–from corpus linguistics to sociolinguistics, from translation studies to computational linguistics–raising new theoretical, methodological, and ethical questions.

The plenary presentations will focus on various aspects of language learning as well as on linguistic research in the context of technological innovation. We invite all those interested in language to join in discussion and reflection on how language (learning) and linguistic research are evolving and transforming in today’s rapidly changing world.

We expect papers and presentations discussing the following topics:

• corpus linguistics and language technology
• language learning and language acquisition (incl. transition to Estonian-language education)
• language models and language modelling
• globalization, multilingualism and multiculturalism
• lexicography and lexicology
• translating
• language planning and language policy
• business and professional communication
• language in the media and public discourse
• sociolinguistics and psycholinguistics
• cultural anthropology
• cognitive sciences
• etc.

The conference itself will take place in Estonian and English.

Korraldajad / Organizers
Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Eesti Keele Instituut

Info: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ)

Konverentsi toetavad / Supported by
Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium

Info: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ)