Rahvuskeelne haridus- ja kultuuriruum saab avatud maailmas areneda nii, et omakeelset kõrgharidust pakutakse iga eriala kõigil õppeastmeil. Selleks on vaja emakeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning teadustulemuste üllitisi: artikleid ja monograafiaid. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Parim viis seda saavutada on riigi- või rahvuskeelne kõrgharidus, millega tagada haritlaskonna täppis-emakeelsus. TLÜ teaduskeelekeskus […]

Peep Nemvalts (koostaja, toimetaja). Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas. – Acta Universitatis Tallinnensis. TLÜ teaduskeele-keskuse köide 2. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus 2020, 270 lk. ISBN 978-9985-58-888-8 Kogumikus mõtestavad mitme ülikooli loodus-, reaal-, ühiskonna- ja humanitaarteadlased eesti keele rolli teaduses ja kõrghariduses. Mil moel võivad keele hääbumist põhjustada tähtsusetuna näivad nihked? Kui mitut keelt kasutasid varauusaja teadlased? […]

Arutlegem praeguste suundumuste ja mitmesuguste lahenduste üle, kuidas kindlustada tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel ning vahetagem mõtteid üleilmastuva maailma rahvuskeelte seisundist teaduskeelena. Oodatud on eri teadusharude keelekasutuse mitmesugused käsitlused, nt tekstiloome, lauseehituse,  üld- ja oskussõnavara uurimused ning kogemused, sh emakeele kui rahvus- või riigikeele ja võõrkeelte vastastikmõju keelesisene teadus- ja üldkeele […]