Vaatleme töötoas eesti keele (või ka mõne muu keele) registreid – suulist, kirjalikku ja/või netiregistrit – ja nende allvariante: tekstiliike, žanre, alamregistreid vms. Registrit on käsitatud allkeelena, mis seostub teatud kasutussituatsiooni ja selle funktsioonidega (Hennoste 2001, Biber, Conrad 2009). Keelevariantidele on omased keeleliste tunnuste kimbud, ja vastupidi: mõned keelejooned on omasemad ühele, mõned teisele keelevariandile. Keelevariandi eripära mõjutavad näiteks suhtluse dialoogilisus või monoloogilisus, argisus/avalikkus/ametlikkus, spontaansus või reeglistatus, suhtlussfääri ja temaatika piiritletus (vt nt Hennoste jt 2022). Eripära on leitud avalduvat keele kõigis aspektides: eri tasandite struktuurijoonte kasutuses (morfoloogias, süntaksis, teksti ehituses), sõnavaras, semantikas, pragmaatikas, ortograafias; kasutatavate keelejoonte suuremas või väiksemas mitmekesisuses, keelevahendite omavahelises kombineeruvuses jne.
Ootame töötuppa ettekandeid, mis käsitlevad nii registrite jm keelevariantide uurimist kui nende rakenduslikku potentsiaali, näiteks:
- keelevahendite kasutuse eripära mõnes keelevariandis (nt suuline suhtlus, netisuhtlus, suhtlus filmis või lavastuses, ilukirjanduskeel, ajakirjanduskeel, kohtukeel, halduskeel, teaduskeel)
- keelevariantide eripära kujundavaid tegureid
- registrite jm keelevariantide eristamise kriteeriume, registrite uurimise meetodeid
- registrite keelekasutuse ja keelekorralduse, kirjeldamise ja reeglistamise vastastikuseid seoseid
- registripõhist lähenemist emakeeleõpetuses, teise keele õpetuses, keelekäsiraamatutes, leksikograafias jne
- korpuste rakendamist registrite uurimisel ja tuvastamisel
- keeletehnoloogia registripädevust
(Vt nt Biber, Conrad 2009, Hennoste jt 2022, Reinsalu 2018, Kerge 2010, Kerge jt 2008, Quaglio 2008, Reinsalu 2019, Vaik, Muischnek 2018.)
Töötuba korraldab projekti PRG341 „Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides“ töörühm.
Kirjandus:
Biber, Douglas & Susan Conrad 2009. Register, Genre, and Style. Cambridge: Cambridge University Press.
Hennoste, Tiit 2001. Allkeeled. Rmt: Eesti keele allkeeled, toim Tiit Hennoste. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu, 9–56.
Hennoste, Tiit, Külli Prillop, Külli Habicht, Helle Metslang, Kirsi Laanesoo, Liina Pärismaa, Elen Pärt, Andra Rumm, Andriela Rääbis & Carl Eric Simmul 2022. Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites. Keel ja Kirjandus 1–2: 130–150.
Kerge, Krista 2010. Kirjažanrite keeleparameetrid mitme tekstiliigi taustal. Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 32–62.
Kerge, Krista, Hille Pajupuu, Kairi Tamuri, Heidi Meier 2008. Kõnetehnoloogia vajab žanrilist lähenemist. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 4. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 53–65.
Quaglio, Paulo 2008. Television dialogue and natural conversation: Linguistic similarities and functional differences. Rmt: Corpora and Discourse. The challenges of different settings. Toim: Annelie Ädel, Randi Reppen. (Studies in Corpus Linguistics 31) John Benjamins Publishing Company, 189–210.
Reinsalu, Riina 2019. Juhendavad haldustekstid žanriteoreetilises raamistikus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Vaik, Kristiina, Kadri Muischnek 2018. Eestikeelsete veebitekstide automaatne liigitamine. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 14, 215−229.
Kontakt / Contact
Tiite Hennoste (Tartu Ülikool / University of Tartu) tiit.hennoste[at]ut.ee
Helle Metslang (Tartu Ülikool / University of Tartu) helle.metslang[at]ut.ee