Konverents 2027 / Conference 2027

➤ Christiane Maaß (University of Hildesheim & Research Centre for Easy Language, Germany)

➤ TBA

Teabe kättesaadavus ja sellest arusaamine on oluline nii hariduses, avalikus suhtluses ja halduses kui ka igapäevases suhtluses. Seetõttu puudutab keelelise ligipääsetavuse teema ühel või teisel moel meid kõiki. Eestis muudavad teema eriti aktuaalseks käimasolev üleminek eestikeelsele õppele ning Ukraina sõjast tingitud ränne, mis toovad esile vajaduse õppematerjalide ja õppimist toetavate keelepraktikate järele, mis arvestaksid ka nende õppijatega, kes omandavad eesti keelt teise keele või võõrkeelena. Samuti tuleb avalike teenuste ja muu ühiskondlikult olulise teabe puhul tagada, et see oleks eri kasutajarühmadele mõistetav ja kättesaadav. Keelelise ligipääsetavuse eesmärk ei ole siiski üksnes tekste lihtsustada, vaid laiemalt mõtestada, kuidas võimaldada erinevatel inimestel igapäevases suhtluses ja ühiskonnaelus osaleda. 

Keelelise ligipääsetavuse tagamisel on keskne roll selgel ja lihtsal keelel, mis pakuvad erinevaid võimalusi teabe arusaadavuse suurendamiseks. Selge keel aitab esitada teavet lühidalt, loogiliselt ja üheselt mõistetavalt laiemale lugejaskonnale, samas kui lihtne keel (mida nimetatakse vahel arekeeleks) toetab neid, kelle jaoks üldkeel võib olla lugemiseks või mõistmiseks liiga keerukas. Neid põhimõtteid saab rakendada paljudes valdkondades: keeleõppes ja -omandamises, ilukirjanduses ja tõlkimises, ametisuhtluses ja meedias ning mitmekeelses suhtluses ja digikeskkondades. 

Keelelise ligipääsetavuse puhul ei tohiks seejuures unustada ka vaegkuuljaid ja -nägijaid, kelle jaoks sõltub teabe mõistetavus ja kättesaadavus muu hulgas sellest, millisel kujul ja milliste tugivahenditega teavet esitatakse. Seetõttu juhib ligipääsetavus tähelepanu ka laiematele küsimustele, mis puudutavad keele varieerumist, norme, keelekasutust ja ühiskonnas osalemist. 

Tehnoloogia ja tehisaru areng avavad keelelise ligipääsetavuse suurendamisel uusi võimalusi, kuid tõstatavad ka uusi küsimusi. Oluline on mõelda, kuidas analüüsida ja hinnata tekstide arusaadavust ja keerukust, kuidas toetada keeleõppijat või keelekasutajat tehnoloogiliste vahenditega ning millist rolli mängivad keelelises ligipääsetavuses sõnavara, grammatika, teksti struktuur, suhtlusolukorrad ja kasutaja varasemad teadmised. Samuti tuleb küsida, milliseid keeleandmeid on selleks vaja ning kuidas saavad siin abiks olla keeletehnoloogia ja suured keelemudelid. Need küsimused seovad keelelise ligipääsetavuse korpuslingvistika, keeletehnoloogia, leksikograafia, keeleõppe, sotsiolingvistika, psühholingvistika ning teiste keele- ja neuroteaduse valdkondadega.

Ootame ettekandeid, mis käsitlevad teemasid näiteks järgmistes valdkondades:

• korpuslingvistika ja keeletehnoloogia
• keeleõpe ja keeleomandamine (sh üleminek eestikeelsele haridusele)
• keelemudelid ja keele modelleerimine
• globaliseerumine, mitmekeelsus ja mitmekultuurilisus
• keeleline ligipääsetavus
• leksikograafia ja leksikoloogia
• tõlkimine
• keelekorraldus ja keelepoliitika
• ametisuhtlus
• meediakeel ja avalik suhtlus
• sotsiolingvistika
• psühholingvistika
• kognitiivteadused
• jne

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

Korraldajad / Organizers
Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Eesti Keele Instituut

Info: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ)

Access to information and the ability to understand what is being said are essential in education, public communication and administration, as well as in everyday interaction. For this reason, the issue of linguistic accessibility concerns all of us in one way or another. In Estonia, the topic has become particularly relevant due to the ongoing transition to Estonian‑language education and migration resulting from the war in Ukraine, which highlight the need for learning materials and communicative practices that support learners who acquire Estonian as a second or foreign language. Public services and other societally important information must likewise be understandable and accessible to different user groups. The aim of linguistic accessibility is not merely to simplify texts, but more broadly to consider how to enable various people to participate in everyday communication and social life.

Plain and easy language play a central role in ensuring linguistic accessibility, offering different means of improving the comprehensibility of information. Plain language helps present information concisely, logically and unambiguously to a wide readership, while easy language supports those for whom standard language may be too complex to read or understand. These principles can be applied across many domains, including language learning and acquisition, literature and translation, formal communication and media, as well as multilingual interaction and digital environments.

Linguistic accessibility also entails that attention be devoted to users such as people who are deaf or hard of hearing and blind or visually impaired; for these user groups, comprehensibility and accessibility depend, among other factors, on the form in which information is presented and the assistive tools available. Consequently, accessibility draws attention to broader questions related to language variation, norms, language use, and participation in society.

Developments in technology and artificial intelligence open new possibilities for improving linguistic accessibility, while also raising new questions. It is important to consider how to analyse and assess the comprehensibility and complexity of texts; how to support language learners and users with technological tools; and what role vocabulary, grammar, text structure, communicative situations and users’ prior knowledge play in linguistic accessibility. It is likewise necessary to ask what kinds of language data are required and how language technology and large language models can contribute. These questions link linguistic accessibility to corpus linguistics, language technology, lexicography, language education, sociolinguistics, psycholinguistics, and other fields within linguistics and cognitive sciences.

We expect presentations discussing the following topics:

• corpus linguistics and language technology
• language learning and language acquisition (incl. transition to Estonian-language education)
• language models and language modelling
• globalization, multilingualism and multiculturalism
• linguistic accessibility
• lexicography and lexicology
• translating
• language planning and language policy
• business and professional communication
• language in the media and public discourse
• sociolinguistics
• psycholinguistics
• cognitive sciences
• etc.

The conference itself will take place in Estonian and English.

Konverentsi toetavad / Supported by
Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Keelesamm, Euroopa Liit

Info: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ)

Toimumispaik / Venue

Vesilennuki tn T2, 10415 Tallinn, Estonia