Konverents 2027 / Conference 2027

➤ Chris Maaß (University of Hildesheim & Research Centre for Easy Language, Germany)

➤ Geraint Paul Rees (Pompeu Fabra University, Spain)

➤ Leealaura Leskelä (Finnish Centre for Easy Language, Finland)

Teabe kättesaadavus ja sellest arusaamine on oluline nii hariduses, avalikus suhtluses ja halduses kui ka igapäevases suhtluses. Keeleline ligipääsetavus puudutab seetõttu ühel või teisel moel meid kõiki: igaühel peab olema võimalus mõista teavet, osaleda suhtluses ja võtta osa ühiskonnaelust sõltumata taustast, oskustest või varasemast kogemusest.

Keelelise ligipääsetavuse tagamisel on keskne roll selgel ja lihtsal keelel, mis pakuvad erinevaid võimalusi teabe hõlpsamaks edastamiseks. Selge keel aitab esitada teavet lühidalt, loogiliselt ja üheselt mõistetavalt laiemale lugejaskonnale, samas kui lihtne keel toetab neid, kelle jaoks üldkeel võib olla lugemiseks või mõistmiseks liiga keerukas. Lihtsat keelt vajavad näiteks inimesed, kellel esineb lugemis- või mõistmisraskusi, intellektipuue, tähelepanu- ja õppimisraskused, neuroerinevused, vaimse tervise eripärad või vanusest tingitud kognitiivsed muutused. Samuti toetab lihtne keel keeleõppijaid ja sisserändajaid ning neid, kes vajavad keerukate teemade puhul ajutiselt selgemat ja struktureeritumat teavet.

Eestis muudavad keelelise ligipääsetavuse teema eriti aktuaalseks käimasolev üleminek eestikeelsele õppele ning Ukraina sõjast tingitud ränne, mis toovad esile vajaduse õppematerjalide ja õppimist toetavate keelepraktikate järele, mis arvestaksid ka nende õppijatega, kes omandavad eesti keelt teise keele või võõrkeelena. Samuti tuleb avalike teenuste ja muu ühiskondlikult olulise teabe puhul tagada, et see oleks mõistetav ja kättesaadav ka neile kasutajarühmadele.

Keelelise ligipääsetavuse puhul ei tohiks unustada ka vaegkuuljaid ja -nägijaid, kelle jaoks sõltub teabe mõistetavus ja kättesaadavus muu hulgas sellest, millisel kujul ja milliste tugivahenditega teavet esitatakse. Ligipääsetavus juhib tähelepanu ka laiematele küsimustele, mis puudutavad keele varieerumist, norme, keelekasutust ja ühiskonnas osalemist.

Tehnoloogia ja tehisaru areng avavad keelelise ligipääsetavuse suurendamisel uusi võimalusi, kuid tõstatavad ka uusi küsimusi. Oluline on mõelda, kuidas analüüsida ja hinnata tekstide arusaadavust ja keerukust, kuidas toetada keeleõppijat või keelekasutajat tehnoloogiliste vahenditega ning millist rolli mängivad keelelises ligipääsetavuses sõnavara, grammatika, teksti struktuur, suhtlusolukorrad ja kasutaja varasemad teadmised. Samuti tuleb küsida, milliseid keeleandmeid on selleks vaja ning kuidas saavad siin abiks olla keeletehnoloogia ja suured keelemudelid. Need küsimused seovad keelelise ligipääsetavuse korpuslingvistika, keeletehnoloogia, leksikograafia, keeleõppe, sotsiolingvistika, psühholingvistika ning teiste keele- ja neuroteaduse valdkondadega.

Ootame ettekandeid, mis käsitlevad teemasid näiteks järgmistes valdkondades:

• korpuslingvistika ja keeletehnoloogia
• keeleõpe ja keeleomandamine (sh üleminek eestikeelsele haridusele)
• keelemudelid ja keele modelleerimine
• globaliseerumine, mitmekeelsus ja mitmekultuurilisus
• keeleline ligipääsetavus
• leksikograafia ja leksikoloogia
• tõlkimine
• keelekorraldus ja keelepoliitika
• ametisuhtlus
• meediakeel ja avalik suhtlus
• sotsiolingvistika
• psühholingvistika
• kognitiivteadused
• jne

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

Korraldajad / Organizers
Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Eesti Keele Instituut

Info: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ)

Access to and understanding of information are important in education, public communication and administration, as well as in everyday communication. Linguistic accessibility therefore concerns us all in one way or another: everyone must have the opportunity to understand information, participate in communication and take part in society, regardless of their background, abilities or prior experience.

Plain and easy language play a central role in ensuring linguistic accessibility, offering different ways to make information easier to communicate. Plain language helps present information concisely, logically and unambiguously to a broad readership, while easy language supports those for whom standard language may be too difficult to read or understand. Easy language is needed, for example, by people with reading or comprehension difficulties, intellectual disabilities, attention and learning difficulties, neurodivergence, mental health conditions or age-related cognitive changes. It also supports language learners and immigrants, as well as those who temporarily need clearer and more structured information when dealing with complex topics.

In Estonia, the ongoing transition to Estonian-language education and migration caused by the war in Ukraine make linguistic accessibility especially relevant. They highlight the need for learning materials and language practices that support learning while also taking into account learners who are acquiring Estonian as a second or foreign language. Public services and other information of societal importance must likewise be understandable and accessible to these user groups.

When considering linguistic accessibility, people who are hard of hearing or visually impaired should not be overlooked. For them, the comprehensibility and accessibility of information depend, among other things, on the format in which it is presented and the assistive tools provided. Accessibility also draws attention to broader questions concerning language variation, norms, language use and participation in society.

Advances in technology and artificial intelligence are opening up new opportunities to improve linguistic accessibility, but they also raise new questions. It is important to consider how to analyse and assess the comprehensibility and complexity of texts, how technological tools can support language learners or users, and what roles vocabulary, grammar, text structure, communication situations and users’ prior knowledge play in linguistic accessibility. We must also ask what kinds of language data are needed and how language technology and large language models can help. These questions connect linguistic accessibility with corpus linguistics, language technology, lexicography, language learning, sociolinguistics, psycholinguistics, and other fields of language and neuroscience.

We expect presentations discussing the following topics:

• corpus linguistics and language technology
• language learning and language acquisition (incl. transition to Estonian-language education)
• language models and language modelling
• globalization, multilingualism and multiculturalism
• linguistic accessibility
• lexicography and lexicology
• translating
• language planning and language policy
• business and professional communication
• language in the media and public discourse
• sociolinguistics
• psycholinguistics
• cognitive sciences
• etc.

The conference itself will take place in Estonian and English.

Konverentsi toetavad / Supported by
Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Keelesamm, Euroopa Liit

Info: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ)

Toimumispaik / Venue

Vesilennuki tn T2, 10415 Tallinn, Estonia