Kutsume kõiki teadlasi ja õppejõude, tõlkijaid ja toimetajaid ning teisi huvilisi erialast ja emakeelest olenemata II RAHVUSVAHELISELE MITMETEADUSLIKULE KONVERENTSILE „RAHVUSKEELED TEADUSES JA KÕRGHARIDUSES“
Search Results
Nagu maailm on elukõlblik tänu looduse liigirikkusele, võidab inimkond keelterikkusest, mitmekesistades ka teadusliku mõtlemise malle ning luues kõigekülgset teadmust. Mõtlemisvahendina täpselt ja otstarbekalt toimiv keel paneb tõhusalt toimima iga tegevusala. Vaja on küll vallata võõrkeeli, ometi unustamata eesti keelt, mis on iga eestlase enesetaju alus ja rahvusetaju tuum.
Rahvuskeelne haridus- ja kultuuriruum saab avatud maailmas areneda nii, et omakeelset kõrgharidust pakutakse iga eriala kõigil õppeastmeil. Selleks on vaja emakeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning teadustulemuste üllitisi: artikleid ja monograafiaid. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.
Peep Nemvalts (koostaja, toimetaja). Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas. – Acta Universitatis Tallinnensis. TLÜ teaduskeele-keskuse köide 2. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus 2020, 270 lk. ISBN 978-9985-58-888-8
Arutlegem praeguste suundumuste ja mitmesuguste lahenduste üle, kuidas kindlustada tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel ning vahetagem mõtteid üleilmastuva maailma rahvuskeelte seisundist teaduskeelena. Oodatud on eri teadusharude keelekasutuse mitmesugused käsitlused, nt tekstiloome, lauseehituse, üld- ja oskussõnavara uurimused ning kogemused, sh emakeele kui rahvus- või riigikeele ja võõrkeelte vastastikmõju keelesisene teadus- ja üldkeele […]
Lugupeetud asutuste ja organisatsioonide esindajad! Olete toetanud pöördumist oma asutuse/organisatsiooniga. Praeguseks on avatud ka avalik hääletus aadressil https://rahvaalgatus.ee/initiatives/f1700dae-8a5c-47de-8de8-929f744eff68, kus üksikisikud saavad ka anda pöördumisele oma hääle. Riigikokku pöördumine küll juba jõudis, aga oli siiski palju inimesi, kes kuidagi veel oma toetust tahtsid näidata. Rahvaalgatuse lehel küll allkirjastajate nimed nähtavaks ei jää, aga igal ühel on […]
Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti Fond toetab Eestis tehtavat eesti ja teiste soome-ugri keelte alast uurimistööd ning soome kirjanduse tõlkimist eesti keelde. Stipendiumiga toetatakse peamiselt väitekirjade lõpetamist ning kaetakse seminari- ja konverentsikulusid. Fond ei toeta bakalaureuse- ega magistriõpinguid. Stipendiumide taotlusvooru Eestis korraldab Soome Instituut. Kokku eraldab fond 2020. aastal eraisikutele stipendiumidena 10 000 eurot. Stipendiumi suurus on […]
Tekstiuurijate tänavune konverents on emakeelse ülikooli aastapäeva puhul pühendatud tekstiuurimisele iseseisvas Eestis. Konverentsil juhitakse tähelepanu tekstide tähtsusele eri suhtlusvaldkondades, näiteks ameti-, meedia- ja teaduskeel. Päeva esimese poole sisustavad Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli tekstiuurijate ettekanded, teises pooles on võimalik osaleda temaatilistes töötubades. Tekstiuurijate aastalõpukonverents on reedel, 29. novembril kell 11–18 Tartus. Oodatud on keeleteaduse ja […]
Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020. Kutsutud kõnelejad: • akadeemik, TÜ professor Peeter Saari heidab reaalteadlase pilgu eesti teaduskeele olukorrale; […]
Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020. Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala teadlasi, õppejõude, doktorante ning teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid. […]